« »
 
[]« Ramentosus » (par les Bénédictins de St. Maur, 1733–1736), dans du Cange, et al., Glossarium mediae et infimae latinitatis, éd. augm., Niort : L. Favre, 1883‑1887, t. 7, col. 011a. http://ducange.enc.sorbonne.fr/RAMENTOSUS
RAMENTOSUS, Ramentis plenus. Sanguinolenta et Ramentosa, Cælio Aurel. lib. 4. Tard. cap. 3.
Ramentosa descendunt velut in alvi profluvio.... sicuti vina alba,
pag. 112. Medicinæ Salern. edit. 1662.