« »
 
[]« Sabrinus » (par les Bénédictins de St. Maur, 1733–1736), dans du Cange, et al., Glossarium mediae et infimae latinitatis, éd. augm., Niort : L. Favre, 1883‑1887, t. 7, col. 249c. http://ducange.enc.sorbonne.fr/SABRINUS
SABRINUS, contracte, ni fallor, pro Saburrinus, Sabulosus, saburralis. Vita MS. S. Win waloei :
Cui soli fœcunditas suberat, et Sabrina actamenta fluvii per plana diffusi.
Ubi actamenta idem sonat quod Latinis Acta et Græcis ἀϰτή.