« »
 
[]« Toluberna » (par les Bénédictins de St. Maur, 1733–1736), dans du Cange, et al., Glossarium mediae et infimae latinitatis, éd. augm., Niort : L. Favre, 1883‑1887, t. 8, col. 120b. http://ducange.enc.sorbonne.fr/TOLUBERNA
TOLUBERNA, Adsecula, παράσιτος, εὐτράπηλος, in Glossis Lat. Græc. An quasi tolis verna, qui toli seu gulæ servit, inquit Martinius, nisi vitiose sit pro Contubernalis.